Huvitaval kombel on paljud glaukoomipatsiendid oma pimedatest laikudest vähe teadlikud. See pertseptiivne täitmine – kus aju „täidab” puuduva...
Nägemistulemused: Mõõdetud tulemused on hõlmanud nägemisvälja indekseid (nt tuvastamise täpsus või keskmine defekt perimeetrias) ja mõnikord...
Eksperimentaalsed uuringud viitavad mitmele viisile, kuidas lühikesed voolud saavad parandada neuronaalset ellujäämist ja plastilisust. Üks efektide...
Nägemise rehabilitatsioon on eesmärgipärane protsess ja rida sekkumisi, mille eesmärk on aidata inimesel elada paremini siis, kui tema nägemine on kahjustatud või piiratud. Selle hulka kuulub nii praktiline treening, kompensatoorsed strateegiad, abivahendite kasutuselevõtt kui ka keskkonna kohandamine, et inimene saaks võimalikult palju oma järelejäänud nägemist ära kasutada. Rehabilitatsioon võib hõlmata nägemistreeningut, orientatsiooni ja liikumise õpetust, lugemisabivahendeid, suurendusseadmeid ning digitaalseid lahendusi, samuti psühhosotsiaalset tuge ja nõustamist. Lähenemine on individuaalne: spetsialistid hindavad inimese tugevaid ja nõrku külgi ning koostavad personaalse plaani, mis keskendub igapäevatoimingute ja sõltumatuse parandamisele. Paljud meetodid toetuvad närvisüsteemi võimele õppida ja kohaneda, nii et treeningutel on tähtis kordamine ja järjepidevus. Nägemise rehabilitatsioon ei pruugi patsiendi visiooni täielikult taastada, kuid see võib oluliselt parandada elukvaliteeti, turvalisust ja enesekindlust. Rehabilitatsioonimeeskonda võivad kuuluda optometristid, nägemisspetsialistid, eripedagoogid, füsioterapeudid ja psühholoogid, kes töötavad koos patsiendi ja tema pereliikmetega. Selle tähtsus seisneb selles, et isegi väikeste edusammude kaudu saab inimene säilitada iseseisvust ja osaleda aktiivsemalt igapäevaelus. Kokkuvõttes on nägemise rehabilitatsioon praktiline ja terviklik lähenemine, mis keskendub sellele, kuidas saada parim võimalik toimetulek olemasoleva nägemisega.