Melatoniin

melatoniin

Melatoniin on keha enda loodud hormoon, mida toodetakse peamiselt käbinäärmes ja mis aitab reguleerida une-ärkveloleku rütme. See töötab nagu sisemine kell, andes kehale märku, et õhtu kätte jõuab ja on aeg valmistuda uinumiseks. Valgus, eriti sinine valgus nutiseadmetest ja lambipirnidest, vähendab melatoniini tootmist ja võib seetõttu häirida öist uinumist. Melatoniini tase veres tõuseb tavaliselt õhtul ja öösel ning langeb hommikul, aidates seeläbi säilitada päeva- ja öövaheldust. Lisaks une reguleerimisele osaleb see hormoon ka mitmesugustes keemilistes protsessides, sealhulgas kui antioksüdant, mis võib kaitsta rakke kahjustuste eest. Inimesed kasutavad sageli melatoniini toidulisandina uinumise kiirendamiseks, ajavööndi vahetusest taastumiseks või unehäirete leevendamiseks. Toidulisandi annus ja ajastus on olulised: liiga suur kogus või vale aeg võib une kvaliteeti halvendada või tekitada kõrvaltoimeid nagu uimasus ja peavalu. Mõnedel inimestel võivad tekkida koostoimed ravimitega või see ei sobi raseduse ja imetamise ajal, mistõttu on mõistlik rääkida arstiga enne kasutamist. Kuigi lühiajaline kasutamine võib olla kasulik, ei pruugi melatoniini regulaarselt ilma meditsiinilise nõuandeta pikaajaliselt kasutada, sest uneprobleemide põhjuseid tuleb tihti põhjalikumalt uurida. Lihtsate elustiilimuudatustega — nagu valguse piiramine õhtul, regulaarne unerutiin ja päevane liikumine — võib sageli saavutada sama või parema efekti ilma lisahormoonita.