Bioloogiline kättesaadavus

bioloogiline kättesaadavus

Bioloogiline kättesaadavus tähendab osakaalu ühest manustatud ainest, mis jõuab organismis vereringesse või otse sihtkohta sellisel kujul, et see võib avaldada oma mõju. See ei ole sama mis doseering; sellest sõltub, kui palju ja kui kiiresti aine tõepoolest tegutseb. Mõjutavad tegurid on imendumine seedetraktist, seedetrakti ja maksa metabolism, ravimvorm (näiteks tablett, kapsel või vedelik) ja see, kas aine võetakse koos toiduga. Sageli on suukaudsel manustamisel osa toimeainest enne verre sattumist lagunenud või muudetud ning seetõttu võib kätte saada vähema kui arvutatud. Bioloogilist kättesaadavust saab hinnata uuringutega, kus mõõdetakse vere või muu vedeliku kontsentratsiooni aja jooksul. See on oluline nii ravimite kui ka toidulisandite puhul, sest kaks sama koguse manustamisega toodet võivad anda väga erineva efekti. Arstidel ja tootjatel aitab see mõista õiget doosimist, annustamisskeemi ja võimalikku toimet, samuti riske ja kõrvaltoimeid. Inimestevahelised erinevused, nagu vanus, soolestiku tervis ja koosvõetavad ravimid, mõjutavad samuti kättesaadavust. Praktiliselt võib kättesaadavuse parandamiseks kasutada teisi ravivorme, paremaid valmistisi või võtta aineid koos toidu või teiste ühenditega, mis tõstavad imendumist.