Toitumuslik puudus

toitumuslik puudus

Toitumuslik puudus tähendab, et organism ei saa piisavalt üht või mitut olulist toitainet nagu vitamiinid, mineraalid, valk või rasvhapped. See ei tähenda lihtsalt vähem söömist, vaid puudust konkreetsest aineest, mida keha vajab normaalseks kasvuks, energia tootmiseks ja kudede ülesehitamiseks. Puuduse põhjused võivad olla ebatervislik või ühepoolne toitumine, seedetrakti haigused, imendumisprobleemid, teatud ravimite kasutamine, vananemine või suurenenud vajadus raseduse ja taastumise ajal. Mõnikord kaasneb sellega alatoitumus, kui kalorite ja toitainete tarbimine jääb pikaajaliselt liiga madalaks. Erinevad puudused avalduvad eri viisidel: rauapuudus võib põhjustada väsimust ja õhupuudust, D‑vitamiini nappus mõjutab luid, B12 puudus võib tekitada närvi- ja tundlikkusprobleeme ning mõningaid vaimseid muutusi. Paljud puudused arenevad aeglaselt ja võivad jääda alguses märkamatuks, kuid pikaajalised lüngad toitumises halvendavad elukvaliteeti ja suurendavad haiguste riski. Diagnoosimiseks kasutatakse sageli vereanalüüse ja arsti küsimusi toitumisharjumuste, haiguste ning ravimite kohta, et selgitada puuduse põhjuseid. Ravi sõltub sellest, mis konkreetne toitainete puudus on: sageli aitab mitmekesine ja tasakaalustatud toitumine, mõnikord on vajalik toidulisandite või ravimite kasutamine ning olemasolevate haiguste ravi. Ennetamine on tihti lihtsam kui ravi: varieeritud menüü, piisav köögi- ja puuviljade tarbimine, täisteratooted ning kvaliteetne valk ja rasvad katavad enamuse vajadustest. Mõningastel rühmadel, näiteks eakatel, rasedatel või krooniliste haigustega inimestel, on suurem risk ja neil on mõistlik regulaarselt toitaineid kontrollida. Oluline on vältida ise ravimist ilma nõuandeta, sest sobimatu lisandite kasutamine võib tekitada kõrvaltoimeid või varjata tõsisemaid probleeme.