Optiline koherentstomograafia

optiline koherentstomograafia

Optiline koherentstomograafia on meditsiiniline pildistamisvõte, mis kasutab valgust silma sisemiste struktuuride kolmemõõtmeliseks kuvamiseks. See töötab sarnaselt ultrahelile, kuid mõõdab tagasipeegeldunud valguse aega ja faasi, mille abil saadakse väga kõrge eraldusvõimega ristlõikepildid. Tavaliselt kasutatakse lähi-infrapuna valgust, mis läbib silma kudesid valutu ja ohutu viisiga. Meetod on laialdaselt levinud silmaarstlikus praktikas, eriti võrkkesta, kollatähni ja nägemisnärvi uurimiseks. Optiline koherentstomograafia võimaldab täpselt mõõta kudede paksust ja näha peeneid muutusi, mida tavalise uuringu abil ei pruugi avastada. See on eriti oluline haiguste varajasel avastamisel ja arengu jälgimisel, sest varased muutused võivad viidata degeneratsioonile või närvikahjustusele. Uuring on kiire, mittekirurgiline ja enamasti patsiendile mugav — pildistamine võtab tihti vaid paar minutit. Seade toodab samuti graafikuid ja kvantitatiivset infot, mis aitab arstil planeerida ravi ja hinnata selle mõju. Pildikvaliteeti võivad siiski halvendada silma läätseoptilised häired, patsiendi liikumine või seadme artefaktid. Tulemuste tõlgendamine nõuab kliinilist kogemust, sest sarnased pildimuutused võivad tuleneda erinevatest seisunditest. Kokkuvõttes on optiline koherentstomograafia võimas vahend nägemise kaitsmisel, haiguste varajasel tuvastamisel ja teadlike ravivalikute tegemisel.