Kas diabeet põhjustab glaukoomi?
Täpsemalt on suured epidemioloogilised uuringud ja meta-analüüsid leidnud, et diabeediga inimestel on POAG-i tekkimise risk umbes 36–50% kõrgem kui...
Põhjalikud uuringud ja ekspertide juhendid silmade tervise hoidmiseks.
Täpsemalt on suured epidemioloogilised uuringud ja meta-analüüsid leidnud, et diabeediga inimestel on POAG-i tekkimise risk umbes 36–50% kõrgem kui...
Trombotsüüdid on väikesed, kettakujulised rakud teie veres, mis peatavad verejooksu, kogunedes kokku ja moodustades trombe. Kui teie veresooned või...
Alusta oma tasuta vaatevälja testi vähem kui 5 minutiga.
Diabeet on krooniline haigus, mille korral organism ei suuda korralikult kontrollida veresuhkru taset, sest insuliini tootmine või insuliini mõju rakkudele on häiritud. On mitut tüüpi, aga ühine on see, et krooniliselt kõrge veresuhkur võib kahjustada erinevaid elundeid ja veresooni. Diabeedi tavalisteks sümptomiteks on suurenenud janu, sagedane urineerimine, väsimus ja nägemise hägustumine, kuid haiguse pikaajaline mõju võib hõlmata närvikahjustust, neeru- ja silmahaigusi ning suurenenud riski südameinfarkti ja insuldi tekkeks. Diabeedi juhtimine põhineb veresuhkru jälgimisel, tervislikul toitumisel, regulaarsel liikumisel ning vajadusel ravimite või insuliini kasutamisel. Õige ravi ja elustiili muutused vähendavad tüsistuste riski ning parandavad igapäevast enesetunnet. Ennetus ja varajane avastamine on tähtsad: normaalse kehakaalu hoidmine, aktiivne liikumine ja vererõhu ning kolesterooli kontroll aitavad vähendada haigestumise võimalust.