Valgustundlikkus

valgustundlikkus

Valgustundlikkus tähendab valulikku või ebamugavat reaktsiooni heale või eredale valgusele. Inimene, kes on valgustundlik, võib kogeda silmade kipitust, pisaratamist, silmavalu, peavalu või tugevat soovi sulgeda silmad. See seisund võib tekkida ajutiselt pärast tugevamat valgusallikat või olla püsiv, kui on olemas mõni põhjus nagu silmaprobleemid, migreen või teatud ravimid. Põhjuseid võivad olla näiteks põletikud, sarvkesta kahjustused, silmahaigused või närvisüsteemi suurenenud tundlikkus valguse suhtes. Valgustundlikkus tekib seetõttu, et silm ja aju valgust tajudes võivad mõnikord reageerida liigselt ning põhjustada ebamugavust. See võib halvendada igapäevaelu: väljas viibimine päikese käes, sõitmine, ekraanide vaatamine ja töökeskkonna valgustus võivad muutuda raskeks. Leevenduseks sobivad tumedad prillid, mütsid, kateekraamid või ekraanide heleduse vähendamine ning mõnel juhul spetsiaalsed toonitud läätsed. Kui valgustundlikkus on tugev või tekib äkki, on oluline pöörduda arsti poole, sest see võib viidata tõsisele silma- või neuroloogilisele probleemile. Ravi sõltub põhjusest — see võib olla sümptomaatiline leevendus, ravimid, silma niisutus või spetsialisti soovitatud protseduurid. Mõistmine, miks see tekib ja millal otsida abi, aitab paremini hallata sümptomeid ning säilitada igapäevane toimetulek ja elukvaliteet.