Kaugnägevus

kaugnägevus

Kaugnägevus ehk hüperoopia on nägemise seisund, kus inimese silm tajub kaugel asuvaid objekte selgemini kui lähedal olevaid. See tekib siis, kui silmamuna on liiga lühike või silma sarvkest ja lääts ei murra valgust piisavalt, nii et pilt teravneb silma tagaosasse või lähedal. Tavalised sümptomid on udune nägemine lähedal, silmade väsimine, peavalu ja vajadus teksti pildi peal nihutada, et seda paremini näha. Paljudel lastel ja noortel on tugev kompensatsioonivõime: nad kasutavad silma kohandamist, et lähedal näha, mistõttu probleem ei pruugi alguses tähelepandav olla. Kaugnägevus määratakse silmaarsti või optometristi vastuvõtul ja seda saab korrigeerida prillide või kontaktläätsedega, mis kasutavad kumeraid (pluss) läätsi. Mõnel juhul võib kaaluda ka kirurgilisi lahendusi, nagu refraktiivne kirurgiakäte või vahetus lääts, kui sobivust hinnatakse individuaalselt. Oluline on regulaarselt kontrollida laste nägemist, sest ravimata kaugnägevus võib suurendada kõõrdsilmsuse ja amblyoopiast tingitud püsiva nägemiskaotuse riski. Õige korrigeerimine parandab õppimist, tööd ja igapäevast mugavust, vähendades samal ajal peavalu ja silmade väsimust.