Glaukoomi alatüübid

glaukoomi alatüübid

Glaukoomi alatüübid on erinevad vormid haigusest, mis kahjustab silma näärvi ja võib viia nägemise kadu. Igal vormil on oma põhjus, sümptomid ja ravi, nii et õige liigitus aitab arstil otsustada, kuidas edasi tegutseda. Kõige levinum on avatud nurga glaukoom, kus silma vedeliku äravool on aeglaselt häiritud ja rõhk võib püsivalt tõusta. Sulgumislaugu glaukoom tekib siis, kui silma väljavooluava äkki või järk-järgult sulgub; see võib põhjustada tugevat valu ja kiiret nägemiskaotust ning vajab sageli kiiret sekkumist. On ka normaalrõhu glaukoom, kus silma rõhk ei tundu kõrge, kuid närv ikkagi kahjustub; see näitab, et ei ole ainult rõhk oluline. Sünninisene ja nooruklik glaukoom mõjutavad lapsi ja noori ning sageli vajavad nad eri lähenemist kui vanemaealised patsiendid. Lisaks on olemas sekundaarne glaukoom, mis tekib mõne muu haiguse, vigastuse või ravimite, näiteks steroidide, mõjul. Alatüübi eristamiseks kasutatakse silmapõhja uurimist, silmarõhu mõõtmist ja nägemisväljade testi; need uuringud näitavad närvikahjustuse ulatust ja riski halvenemiseks. Ravi võib erineda: mõnel juhul sobivad silmatilgad, mõnikord tehakse laserravi või operatsioon ning sekundaarsete vormide puhul ravitakse esmalt põhjuslikku haigust. Oluline on varajane avastamine, sest glaukoomiga seotud nägemiskaotus on sageli pöördumatu, kuid progresseerumist saab pidurdada. Mõistmine, milline vorm inimesel on, aitab valida õige jälgimise sageduse ja ravi ning vähendab pimeduse riski.