Epigeneetiline ümberprogrammeerimine

epigeneetiline ümberprogrammeerimine

Epigeneetiline ümberprogrammeerimine tähendab rakkude juhitavat muutmist nii, et nende geenide aktiivsus muutub ilma DNA järjestust muutmata. Seda tehakse, muutes DNA külge kinnitunud keemilisi märke, valgumoodustusi või rakkude sees töötavate lühikeste RNA-de taset, mis kõik mõjutavad, milliseid geene rakk kasutab. Põhimõtteliselt saab rakkude “käitumist” ümber seadistada, nii et nad hakkavad toimima nagu teistsuguse tüübi rakud või naasevad tervislikuma oleku juurde. Tehniliselt kasutatakse selleks sageli ravimeid, keemilisi aineid, geenitehnoloogiat või valgualuselisi muutujaid, mis mõjutavad epigeneetilisi märke. See on oluline, sest see avab võimaluse ravida haigusi, kus rakkude ebasobiv käitumine on probleemiks, näiteks teatud neuroloogilised haigused, südameprobleemid ja vähk. Näiteks võib epigeneetiline ümberprogrammeerimine aidata muuta haigete rakkude geenifunktsioone tagasi tervislikumaks ilma püsiva DNA muutuseta. Seda lähenemist saab kasutada ka patsiendipõhiste rakkude valmistamiseks laboris ja kudede taastamiseks pärast vigastust, samuti ravimite sihtimiseks. Samas on sellel lähenemisel riske: märgiste mittestabiilsus, soovimatud kõrvalmõjud ning keeruline kontroll, kus muudatused täpselt toimuvad. Teadlased töötavad selle nimel, et parandada täpsust ja ohutust, näiteks sihipärase epigeneetilise redigeerimise kaudu, mis suunab muutused kindlatele geenidele. Kuna tehnikad arenevad kiiresti, võib epigeneetiline ümberprogrammeerimine tulevikus anda uusi võimalusi haiguste raviks ja vananemise mõjutamiseks. Oluline on mõista nii potentsiaali kui ka piiranguid, et neid meetodeid saaks ohutult ja eetiliselt rakendada meditsiinis.