Põhjalikud uuringud ja ekspertide juhendid silmade tervise hoidmiseks.
Uuringud on näidanud, et liigne öine hüpotensioon on seotud glaukoomi kahjustusega. Tegelikult leidsid Hayreh ja kolleegid, et öised vererõhu...
Jälgige perifeerse nägemise muutusi silmaarsti visiitide vahel. Alustage oma tasuta prooviperioodi ja saate tulemused vähem kui 5 minutiga.
Autonoomne düsfunktsioon tähendab keha autonoomse närvisüsteemi normaalse töö häiret. See süsteem juhib automaatseid funktsioone nagu südametöö, vererõhu reguleerimine, seedimine, higistamine ja silma pupillide reageerimine. Kui autonoomne närvisüsteem ei tööta õigesti, võivad need kehaosad reageerida liiga tugevalt, liiga nõrgalt või ebakorrapäraselt. Tulemuseks võivad olla näiteks pearinglus seistes, ootamatud vererõhukõikumised, südamerütmihäired, seedehäired ja higistamisprobleemid. Põhjused võivad olla mitmesugused: kroonilised haigused nagu diabeet, närvikahjustused, teatud neuroloogilised haigused, autoimmuunsed seisundid või ravimite kõrvaltoimed. Autonoomse häire olemasolu võib oluliselt mõjutada igapäevaelu ja suurendada kukkumiste, vigastuste ja südameprobleemide riski. Diagnoosimiseks kasutatakse sageli vererõhu mõõtmisi päeva ja öö jooksul, ortostaasi- ehk püsti tõusmise teste, südame rütmi jälgimist ning mõnikord spetsiaalseid närvifunktsiooni uuringuid. Ravi keskendub esmalt põhjuse leidmisele ja selle kontrolli alla saamisele ning sümptomite leevendamisele. Elustiili muudatused nagu piisav vedeliku tarbimine, soolasisalduse kohandamine, aeglane püsti tõusmine ja kompressioonsukad aitavad sageli ennetada äkilisi vererõhukõikumisi. Ravimid võivad olla vajalikud, kui elustiili abinõud ei aita — neid määrab arst vastavalt sümptomitele ja riskidele. Kui mõelda kehas toimuvatele protsessidele ja riskide vähendamisele, on autonoomse düsfunktsiooni varajane äratundmine ja hoolikas juhtimine väga tähtis.
