Vesinikvee ostujuhend glaukoomile keskendunud tarbijatele: teaduspõhine lähenemine Glaukoom on pöördumatu pimeduse peamine põhjus, mida iseloomustab nägemisnärvi kahjustus ja võrkkesta ganglionirakkude (RGC-de) kadu. Lisaks kõrgele silmarõhule viitavad üha kasvavad tõendid oksüdatiivsele stressile ja põletikule glaukoomi progresseerumises (pmc.ncbi.nlm.nih.gov). (Oksüdatiivne stress tähendab kahju...
Vesiniku kontsentratsioon tähendab, kui palju molekulaarsel vesinikul (H2) või vesiniku aatomitel põhinevat ainet on antud ruumala kohta. Vee puhul väljendatakse seda tavaliselt ühikutes nagu mg/L või ppm (miljonikest osa), vahel ka molaarse kontsentratsioonina või osarõhu kaudu. Kui räägitakse lahuses olevast vesinikust, siis mõeldakse tavaliselt lahustunud molekulaarsel H2-l põhinevat hulka, mis on keemiliselt neutraalne ja hästi lahustuv piiratud määral. See erineb vesiniku ioonidest, mis on seotud happe-aluse mõõtmisega, nii et pH ei näita sama asja kui vesiniku kontsentratsioon vedelikus.
Miks see oluline on? Vesiniku kontsentratsioon määrab, kui suur on lahuses oleva vesiniku kogus ja seega kui tugevalt see mõjutab keemilisi protsesse või toote omadusi. Erinevate toodete ja protsesside puhul aitab mõõtmine võrrelda, kui „vesinikurikas” vedelik tegelikult on, ning jälgida selle püsivust ajas ja säilitustingimustes. Kontsentratsiooni mõõtmiseks kasutatakse spetsiaalseid andureid, laboratoorseid analüüse või keemilisi teste, ning tulemused sõltuvad kasutatud meetodist. On oluline, et müügi- või tooteteave sisaldaks numbrilisi näitajaid ja mõõtmismeetodit, sest sõnad nagu „kõrge” ilma täpse arvuta on väheöeldud. Kui kaaluda vesinikuga seotud tooteid või tehnoloogiaid, tasub uurida usaldusväärseid mõõtmisi ja tootja andmeid, et mõista, mida konkreetne kontsentratsiooni väärtus reaalselt tähendab.
