Sportlaste varjatud silmarisk: pigmentdispersioonisündroomi ja pigmentglaukoomi mõistmine
See artikkel käsitleb üksikasjalikult PDS-i olemust, selle arengut ja tähendust sportlastele ning treeninguhuvilistele. Selgitame silma anatoomiat...
PigmentdispersioonisĂĽndroom
Põhjalikud uuringud ja ekspertide juhendid silmade tervise hoidmiseks.
Kuidas on teie perifeerse nägemisega?
Pimekohad arenevad sageli järk-järgult ilma sümptomiteta. Alustage tasuta prooviperioodi ja tehke kiire vaatevälja test, et märgata muutusi varakult.
Uuri kohepigmentdispersioonisĂĽndroom
Pigmentdispersioonisündroom on silma seisund, kus iirise pinnalt eralduvad pigmentosakesed satuvad sarvkesta ja läätsesid ümbritsevasse vedelikku. Need osakesed võivad kanduda ja ladestuda silma drenaažikohtadesse, mis aitavad vedelikku välja juhtida. Kui drenaažis moodustub liiga palju pigmenti, võib see takistada vedeliku väljavoolu ja tõsta silmasisest rõhku, mis on glaukoomi riskitegur. Alguses ei pruugi see haigus põhjustada olulisi sümptomeid, mistõttu avastatakse see tihti rutiinse silmaakontrolli käigus. Mõnel inimesel võivad ilmneda ajutised nähtavuse muutused, näiteks ähmane nägemine või valgusallikate ümber nähtavad rõngad. Silmaarst võib kontrolli käigus märgata iirisel pigmentikadu või pigmenti drenaažisüsteemis. Kui rõhk püsivalt tõuseb või tekib närvikahjustus, ravitakse seda silmarõhku langetavate tilkade, laserprotseduuride või vajadusel kirurgiaga. Regulaarne jälgimine aitab avastada muutusi varakult ja vähendab püsiva nägemiskahju ohtu.