Mendeli randomiseerimine

Mendeli randomiseerimine

Mendeli randomiseerimine on uurimismeetod, mis kasutab pärilikke geneetilisi variante põhjuslike seoste hindamiseks. Idee põhineb tõsiasjal, et geenivariandid jaotuvad inimestel sünnist alates juhuslikult, sarnaselt randomiseeritud katselaboriga. Selline loomulik juhuslikkus vähendab segajate mõju, mis muidu võiksid valesid seoseid tekitada. Uuringutes kasutatakse geneetilist instrumenti, mis peaks olema seotud uuritava riskifaktoriga, kuid mitte otse tulemusega muude radade kaudu. Kui geneetiline instrument on seotud nii riskifaktoriga kui ka haigusega, viitab see sageli põhjuslikule mõjule. Meetodi tugevuseks on see, et see võimaldab hinnata põhjuslikkust ilma kallite või ebaeetiliste katseteta. Siiski toetub see mitmele olulisele eeldusele: instrument peab olema tugevalt seotud riskifaktoriga ning ta ei tohi mõjutada tulemust läbi teiste teede. Probleemideks võivad olla pleiotroopia, kus üks geen mõjutab mitut omadust, ja populatsiooniline jaotus, mis võib tulemusi kallutada. Suur valim ja hoolikas analüüs aitavad osa piiranguid leevendada, kuid tulemusi tuleb tõlgendada ettevaatlikult. Mendeli randomiseerimine on väärtuslik tööriist meditsiinis ja avalikus tervises, sest ta aitab eristada korrelatsiooni tegelikust põhjuslikust seosest. Sellised järeldused võivad suunata kliinilisi uuringuid, poliitikaid ja sekkumisi, et parandada inimeste tervist.