Hüpoglükeemia

hüpoglükeemia

Hüpoglükeemia tähendab veresuhkru liiga madalat taset. Veresuhkur ehk glükoos on keha ja eriti aju peamine energiaallikas, ning selle liiga madal tase võib kiiresti põhjustada ebamugavust ja häireid. Sümptomid võivad olla värisemine, higistamine, südamepekslemine, pearinglus, nõrkus, näljatunne, segasus või nägemishäired. Raskematel juhtudel võivad tekkida minestamine, krambid ja teadvusekaotus. Meditsiiniliselt peetakse sageli hüpoglükeemiliseks veresuhkru väärtust alla umbes 3,9 mmol/l (umbes 70 mg/dl), kuid tundlikkus ja sümptomid varieeruvad inimeseti. Põhjused hõlmavad liiga suurt insuliini või teatud veresuhkrut langetavate ravimite annust, söögikordade vahelejätmist, liiga intensiivset füüsilist koormust või alkoholi tarbimist ilma söömiseta. On ka harvemini esinevaid põhjuseid, nagu hormoonide puudulikkus või raske haigus. Esmaabiks on kiiresti imenduv süsivesik — näiteks glükoositablet, mahl või suhkrusiirup — ning seisund paraneb tavaliselt mõne minuti jooksul pärast selle manustamist. Tõsistel juhtudel on vajalik glükagooni süst või haiglaravi. Ennetus tähendab regulaarset söömist, raviskeemi kohandamist, veresuhkru jälgimist ja hädaolukorras kaasaskantavat kiiret süsivesikuallikat. Hüpoglükeemia on tähtis, sest aju vajab pidevalt glükoosi ning korduvad või rasked episoodid võivad olla eluohtlikud ja häirida igapäevast toimetulekut; riskirühmas olevad inimesed peaksid kandma hädaabiteavet ja õpetama lähedasi õigele reageerimisele.