Aju kuvamise biomarkerid ja plastilisus glaukoomi korral
Arstid ja teadlased kasutavad nende muutuste jälgimiseks arenenud MRT-tehnikaid. Üks meetod on difusioon-tensorkuvamine (DTI), mis kaardistab aju...
Põhjalikud uuringud ja ekspertide juhendid silmade tervise hoidmiseks.
Arstid ja teadlased kasutavad nende muutuste jälgimiseks arenenud MRT-tehnikaid. Üks meetod on difusioon-tensorkuvamine (DTI), mis kaardistab aju...
Pimekohad arenevad sageli järk-järgult ilma sümptomiteta. Alustage tasuta prooviperioodi ja tehke kiire vaatevälja test, et märgata muutusi varakult.
Uuri koheNägemiskortex on ajukoore osa, mis vastutab silmast tuleva visuaalse info esmase töötlemise ja tõlgendamise eest. Asukoht on peamiselt kuklapiirkonnas, kus algab lihtsate visuaalsete omaduste nagu valguse intensiivsuse, värvi ja liikumise analüüs. Informatsioon liigub hierarhiliselt edasi keerukamate struktuuride juurde, mis kombineerivad detaile sügavuse, kujundi ja objektituvastuse jaoks. Nägemiskortex ei tööta üksinda, vaid suhtleb teiste ajupiirkondadega, et siduda nägemist tähelepanu, mälu ja liigutusega. Kui nägemiskorteks on kahjustatud, võivad tekkida erinevad nägemishäired, alates väikestest detailituvastuse raskustest kuni osalise pimeduseni vaateväljas. See piirkond on ka plastiline, mis tähendab, et pärast vigastust või muutunud tingimusi suudab aju osaliselt ümber õppida ja taastada mõningaid funktsioone. Uuringud näitavad, et nägemiskorteksi talitluse mõistmine aitab arendada taastusravi meetodeid ja tehnoloogiaid, nagu nägemisabid või prostaatilised lahendused. Pildistamis- ja mõõtetehnikad annavad ülevaate, kuidas seal info töödeldakse ja kuidas see muutub haiguste või treeningu korral. Nägemiskorteksi tundmine on tähtis ka igapäevase toimimise mõistmiseks, sest suur osa meie maailmatunnetusest põhineb visuaalsel informatsioonil. Paremini mõistes, kuidas see osa toimib ja kohaneb, saab täiustada nii kliinilist abi kui ka tehnoloogilisi lahendusi, mis toetavad nägemis- ja tunnetusvõimeid.